MEEDIA. LAUGUARTIKKEL MAAKODUS II osa

1. Kuldlauk 2. Oregoni lauk 3. Farreri lauk 4. Mäestikulauk 5. Pskemi lauk 6. Kuldjärve lauk 7. Ohhoota lauk 8. Kaldlauk 9. Karulauk 10. Läänelauk ‘Graceful Beauty’ 11. Ametüstlauk ‘Forelock’ 12. Purpurpunane lauk 13. Lõhnav lauk 14. Viltune lauk 15. Ilus lauk ‘Album’.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Väiksemate õitega laukudest on kaunis purpurpunane lauk (Allium atropurpureum). Juuni lõpus, juuli alguses avanevad kuni 80 cm pikkuste varte tipus tihedad lamedad kuni 8 cm läbimõõduga tumepunased õisikud. Purpurpunase laugu arvukad pisikesed tütarsibulad peidavad end põnevalt emasibula “kõhu” all.

Taevassinine lauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Kauni nimega taevassinine lauk (Allium caeruleum) näitab oma ilu juulis, kui kuni meetriste peenikeste varte tipus puhkevad 6–8 cm läbimõõduga tihedad helesinised õiepallid. Tema peened haljasrohelised lehed ilmuvad mullast juba sügisel ning õitsemisajaks kuivavad. Taevassinine lauk tahab päiksepaistelist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat mulda. Peenral mõjule pääsemiseks tuleb taevassinist lauku istutada suurte rühmadena, vähemalt 20–25 sibulat koos.

Koonuslauk
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Samasugust tihedat 20–25 sibula kõrvuti istutamist vajab munajate tihedate punakaspurpursete õisikutega koonuslauk (Allium ­sphaerocephalon). Kuni 80 cm kõrguse taime lehed on kitsad, ruljad ja kuivavad õitsemis­ajaks. Koonuslauk on külmakindel ja vähenõudlik ning tema kõrvale sobivad suve teises pooles õitsevad tiheda lehestikuga püsikud, nagu kõrrelised, salveid, ogaputked ja raudrohud.

Koonuslauguga on vähemalt õitsemise alguses väga sarnane Vahemere maadest pärit, vähenõudlik ja põuda taluv ametüstlauk (Allium amethystinum) oma tuntud sortidega ‘Red Mohican’ ja ‘Forelock’. Tumedate veinipunaste õiepallide keskmest sirutuvad õitsemise teises pooles pikemad õievarred, mis moodustavad väikse tuti. Tumedate õite tipud avanevad valgena, andes õisikule härmatise moodi efekti. Ametüstlauk on jõulise kasvuga, 1–1,5 m kõrgune väärtuslik hiline lauk päikselisse, vett hästi läbilaskva mullaga kasvukohta.
Ametüstlauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Viltune lauk.
FOTO: WIKIPEDIA

Arhitektuurne ja kõrge on aias viltune lauk (Allium obliquum). Tema pikkadel, kuni 1,5 m pikkustel tugevatel jäikadel vartel puhkevad juuni lõpus, juuli alguses 4–6 cm läbimõõduga tihedad roheka varjundiga helekollased õisikud. Viltuse laugu sinakasrohelised lehed paiknevad ümber varre selle pooles ulatuses. Viltune lauk on väga vähenõudlik ja külmakindel ning tunneb end hästi ka raskel savimaal. Oma kõrge kasvuga sobib ta peenra tagaserva. Viltuse laugu sibulad on söödavad, neid saab kasutada küüslaugu asemel.

Madalakasvulised laugud

Oregoni lauk.
FOTO: WIKIPEDIA

Juuli alguses avab oma säravroosad õied oregoni lauk (Allium unifolium). See kuni 50 cm kõrguseks kasvav lauguliik tunneb end väga hästi niiskes mullas ja veekogude kallastel ning talub ka poolvarjulist kasvukohta. Oregoni lauk on hea lõikelill.

Kuldkollaste õitega kuldlauk (Allium moly) on kiiresti paljunev madalakasvuline lauguliik. Kuni 30 cm kõrguste varte tipus poolkerajas õisikus avanevad juuni lõpus tähtjad kollased õied. Hallikasrohelised laiad lehed kuivavad õitsemisajal. Tihedaks muutunud kogumikud tuleb õitsemise kindlustamiseks iga 3–4 aasta tagant ümber istutada. Kuldlauk on külmakindel ja vastupidav, kasvab hästi niiskemal mullal ja ka poolvarjus. Ta sobib hästi kokku pinda katvate lillade või siniste õitega kurerehadega. Kuldlaugu sibulad on kaval istutada kurereha puhma sisse, et varjata nende närbuvaid lehti.

Mäestikulauk
FOTO: WIKIPEDIA
Teine madal lauguliik, erkroosade õitega mäestikulauk (Allium oreophi­lum) puhkeb õide juuni keskel. Taime kõrgus on 20 cm, lehed kuivavad õitsema hakates. Mäestikulauk on kaunis kiviktaimlas, pottides, peenraservas. Ta on külmakindel, vastupidav, eelistab päikselist kasvukohta ja hea drenaažiga mulda.

Madalatest laukudest tuleb kindlasti nimetada 30–60 cm kõrguseks kasvavat ilusat lauku (Allium carinatum subsp. pulchellum) ja tema valgeõielist sorti ‘Album’. Augustis pikkadel õieraagudel rippuvad purpursed või puhasvalged kellukjad õied peente õievarte tipus annavad taimele ilutulestikulaadse välimuse. Ilus lauk on vähenõudlik ja külmakindel, kasvab hästi nii päikselises kui ka poolvarjulises kasvukohas ja tavalisel kuni parasniiskel pinnasel.
Ilus lauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Ilusa lauguga väga sarnane on kollane lauk (Allium flavum). Eri pikkusega õieraagudel rippuvad kollased õiekellukad puhkevad juulis 30–60 kaupa poolkerajas õisikus ja õitsevad umbes kuu aega. Puhkevad õied on alla kaarduvatel raagudel, äraõitsenud aga tõusevad püsti. Kitsad hallikasrohelised lehed on ruljad ja varre alumise kolmandiku ümber. Kollane lauk on väga külmakindel, vähenõudlik ja vastupidav liik, mis vajab päikselist kasvukohta ja mitte väga kuiva mulda.Kollane lauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Kollase lauguga sarnaneb lataakia lauk (Allium chloranthum). Selle lauguliigi sort ‘Yellow Fantasy’ kasvab kuni 45 cm kõrguseks ning tema peente varte ja hallikasroheliste lehtede kohal puhkevad juuli alguses rohekaskollased rippuvad kellukjad õied. Lataakia lauk vajab päikselist kasvukohta ning kuiva kuni parasniisket mulda.

Farreri lauk

Haljaks jäävate lehtedega madalakasvulistest laukudest on väga kaunis juunis-juulis õitsev Farreri lauk (Allium cyathophorum var. farreri). Taim kasvab kuni 30 cm kõrguseks ja tema tumepurpursed õied on tihedas rippuvas kimpjas õisikus. Kitsad lehed meenutavad veidi kõrrelist ja püsivad haljad sügiskülmadeni. Farreri lauk on niiskuslembene, kasvab hästi päikselises kasvukohas parasniiskel vett hästi läbilaskval mullal ja talub ka varjulist kasvukohta.

Juulis-augustis õitsevad risoomiga rauklaugu sordid ‘Summer Beauty’, ‘Millennium’ ja ‘Sugar Melt’. Need hele- või tumeroosade väikeste arvukate õiepallidega laugud on kuni 60 cm kõrgused ja kasvuhooaja lõpuni ilusa haljana püsiva lehestikuga. Rauklaugu sordid on pika õitsemisajaga vastupidavad pinnakatjad päikselisele, niiskust läbi laskva mullaga kasvukohale. Kasvavad hästi ka potis.

Rauklauk 'Millenium'
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Laugud toidulaual

Peale silma rõõmustamise sünnivad mõned lauguliigid suurepäraselt ka toidulauda rikastama. Longus õisikutega kaldlauk (Allium cernuum) õitseb juulis roosade või lillakaspunaste kellukjate õitega 30–70 cm kõrgusel varrel. Rohelised lehed on kogu õitseaja värsked. On täiesti külmakindel ja vähenõudlik, paljuneb ka isekülviga. Armastab päikselist ja mitte liiga kuiva mullaga kasvukohta. Kuiva liivase mullaga aias sobib ta ka poolvarju. Kaldlaugu õied ei lõhna sibula järele, seega sobib ta lõikelilleks. Lehti saab kasutada murulaugu asenduseks.
Kaldlauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Mugullauk
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Varju taluvatest laukudest on kaunid ka omavahel väga sarnased lõhnav lauk (Allium ramosum) ja mugullauk (Allium tuberosum). Esimene õitseb juulis magusa lõhnaga tähtjate valgete õitega 3–5 cm läbimõõduga poolkerajas õisikus kuni 60 cm kõrgusel varrel. Mugullauk õitseb augustis-septembris kuni 5 cm läbimõõduga õisikutega. Mõlemad liigid on külmakindlad, vastupidavad ja varju taluvad aiataimed, mille lehed jäävad õitsemise ajaks ilusaks roheliseks. Süüa võib neil nii lehti kui ka õisi.

Toiduks sobivad ka longus laugu (Allium nutans) kevadel vara tärkavad laiad rihmjad, maheda küüslaugumaitsega mahlased lehed, mis püsivad ka õitsemisajal rohelised. Juunis-juulis puhkevad kuni 60 cm pikkustel vartel u 5 cm läbimõõduga kerajad roosad õisikud, mis enne avanemist on longus. Longus lauk on külmakindel ja kasvab hästi päikselisel parasniiskel viljakal mullal.
Longus lauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Gurmaanid jahivad karulaugu asenduseks aeda kogu suve haljana püsivat küüslaugumaitselise lehestikuga ohhoota lauku (Allium ochotense) ja võidulauku (Allium victorialis). Need on omavahel väga sarnased: keset laiade roheliste lehtedega puhmaid puhkevad kuni 60 cm pikkusel varrel väikestest roheka varjundiga helekollastest õitest koosnevad kerajad õisikud. Ohhoota lauk õitseb juunis, tema lehed on laiemad, võidulauk õitseb juulis ja tema lehed on kitsamad. Jõulised, vastupidavad ja hästi paljunevad taimed kasvavad hästi päikses parasniiskel vett läbilaskval pinnasel, poolvarjus ja varjus ka tavalisel pinnasel. Taimede kõiki osi saab süüa toorelt, sisse soolata ja marineerida.
Ohhoota lauk.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Kolmkant-lauk
FOTO: ANU-KRISTIN TARA

Ka külmakindla kolmkant-laugu (Allium triquetrum) kõik osad on söödavad. Tema vars on kolmekandiline, rohelised lihakad kiiluga lehed suvehaljad. Õieraod on pikad ja hoiavad längu, kellukjad õied on rohelise kesksoonega. Taimede kasvukõrgus jääb 10–35 cm vahele. Sobib kasvatada poolvarjus või varjus parasniiskel ja niiskel pinnasel.

Murulaugulaadsetest laukudest on põnevaim ‘Cha Cha’, mille liigiks on nimetatud nii mugullauku kui ka murulauku (Allium schoenoprasum). Taim moodustab hallikasrohelise, suvel erkrohelise suvehalja lehestikuga püstise puhma, mille õisikuvartel arenevad juunis õite asemel roheliste lehtedega sigisibulad. Kõik taimeosad on söödavad, maheda sibulamaitsega. ‘Cha Cha’ kasvab päikselisel kasvukohal parasniiskel viljakal pinnasel ja paljuneb maha pudenevate sigisibulate abil.
Lauk ‘Cha Cha’.
FOTO: ANU-KRISTIN TARA